kui valgus mu sees on pime

midagi ei näe, kui pime!
helgust pole loota
taltsutamaks tamast, tammun
asjatult -
mu sees on metsaline
/kulgen omahoota/ 

pimeduse südasuutrat sõtkun
sääred sääseparves 
siristavad sri-sri-sri
kuulatan - 
põlv nõndaläinult nõtkub
/täielik naa ja täielik nii/

kõike näen nüüd, kõik on ime
säratagu valgus
tamasoma jyotirgamaya!
oojaa - 
kammajaa, nii ju mõtlesime
/et pask on elu algus/