11.07.19

Igatsen Birgitit, ta on see nädal olnud Loksal ja täna rääkis mulle, et on dendroloogilises ahastuses, kooliülesandeks oleva herbaariumi jaoks on üüratu hulk oksi tarvis korjata. Uku Masing oli ka taimne mõtleja, tema “Mälestusi taimedest” oli hea lugemine, kui vaid seda naisteteemat nats vähem olnuks. Sellega oli ta end küllap väga ära vaevanud. Donna Haraway oleks Ukule sümpoieetika poolest muidu hästi passinud, aga Donna tonaalsus oli ktoonilist laadi, Uku ukerdas jumaliku ktisise poole. Aga nii hästi ja nurisemata nagu Eha Masing puid lõhkus (Vallo Kepilt Uku Masing 100 konverentsil kuuldud seik, et Eha teinuvat meestetöödki ära), polnuks Donna seda teinud.

Uku kippus üleni mõtlemisorganiks; ühes unistuses tahtis evolveeruda lendavaks peaks, et kombitsad küljes vaid viivuks maapinda sondeerida. Selline rümbatu ja jäsemetu kombitsnägu olnuks Donnale võigas! Või kas?

Minu elu kõige suurem ja pikem armastus, kirjutas Jaan Kaplinski Ukust kunagi oma päevikusse.