08.07.19

Minu enam kui kümneaastane tobe sundlause: vanasti kui jalgpallidel polnud täispumpamisvõimalust - ma hammustasin nad lihtsalt pooleks!

Aga Uku Masing täna:
On inimesi täiesti sarnaseid grammofonile kahe või kolme plaadiga, mis automaatselt käänduvad. Nad ei tee midagi. Aga nagu inimene pumpab jalgrattakummidesse õhku, nii nemad pumpavad endist välja sõnu. Kui tunnevad, et peaksid rääkima, kuid puudub aine. Pole ainult sääraseid naisi, on väga palju mehigi. Selle asemel, et midagi teha, ta tuleb pärima, kuidas elab keegi, kellest tean vähe, pärija veelgi vähem. Ja pärijal pole tõelist huvigi teada. Üks möga teise otsa ja kõike kokku koguni hüütakse intelligentse inimese eluks!

Täna kui vaatasin Tedi AI teemal, siis seal alustas ka tehisintellekti teadlane miskipärast ühest mereelukast, kes elu esimeses arengufaasis on vilgas ning niblib ringi, kuid siis kinnitub kivi külge ja taandub seedekulglaks, andes käest (õigemini peast) oma aju, mida sääraseks rutiiniks tarvis pole. Selle eluka võrdum oli ka Masingul juba kasutuses selle uudishimutu sõnu pumpava inim(seede)kulgla jaoks.

Tema sõnad on kibedad, latt on kõrgel. Aga suund on õige - liikuma peab (nii mõtteid kui keha), muidu aju närbub.