05.07.19

Haraway kirjutab “korallriffide heegeldamise” sündmusest, kus läti matemaatiku Daina Taimina heegelduslahendus (matemaatikute päid vaevanud hüperboolsete ruumide päriselus modelleerimise probleemile) innustas keskkonnaaktivistlikke kogukondi looma mitmeid korallriffidega põimunud prügist heegeldatud installatsioone.
Osalt sai palju nalja keerulisi kõveraid ja mitmedimensionaalseid pindasid ja ruume rehkendavate matemaatikute üle, kes ei taibanud ei meritigudelt (jt olenditelt) ega heegelduskunstilt märgata, neid aastakümneid närvutanud nuputusülesandele on nii loodusel kui sitse-satse heegeldavatel naistel vastused taskus. Teisalt sai nende valus-ilusate kunstiperformantsitega toodud fookusesse meie antropotseeniline jälg ehk jälkus, kõrvu kõige kaunimaga, mida silm merepõhjast seletab.

Marju Lepajõe on surnud. Koleda sünkroonsusena just eile käisin Kuusalu raamatukogus ja oleksin peaaegu tema “Roomlaste taltsutamise” võtnud, aga mingi loll tuju sundis näppu hoopis Rein Raua “Tähenduste keerises” (mida kohe õhtul kahetsesin).
Rauda võib needa, aga Marjut see tagasi ei too.