28.06.19

Mul õnnestus eile Rakveres nupsikuid oodates raamatukogus poole tunni jooksul Kivisildniku “Kehakultust” lugeda, et toita mitu kuud tagasi tekkinud imestust kehakultuuriga sõbrunenud Kivisildnikust, näiteks:

te peaksite nägema
mu jalalihaseid

mu luulest
te aru ei saa

minu jalalihastest
aga võite aru saada

Või näiteks:

keha on argument
ise te valisite
loomastumise tee

piinlik on see

et läksin teist
loomastumise
teel mööda

Kivisildnik on ühiskonnasoolikates elav ktooniline olend, haruldane n=1 populatsiooniga bakteriliik, kes treenib peremeesorganismi immuunsussüsteemi; tundmaks ära kurjust, on vaja treeningut, treeningut, treeningut… siis saab patogeenide rünnakuks olla valmis.
Käärkambri elanikuna piisab tal piskust, päramisest, põlastustundest - tema värsijalad põrutavad põske pista põlastuse põhitoonil varieeritavat hämarat kraami. Ikka ju võetakse sageli suhu seda, mida soolestiku pisilased käsivad.
Jah, kummatigi on ktooniline kooloni kolonisaator tervislikki, eriti ajastul, mil inimene üksi ega kogukonniti suuda kasvada aegumatutes käibetõdedes: igaüks peab ise oma varju heitma, igaüks peab ise oma sitta sööma. Süüakse teiste sitta, heitutakse teiste varjudest.

Hämmastun sellest, et Haraway tegevusjuhis make oddkins on olnud mul viimased aastad veres - kõneleda mitokondrite, lihaste, fastsia ja soolestikuga…ning nüüd selle Epstein-Barriga. Monol muide hakkabki mu jalgade sõlme väänamisest villand saama ja on äriga üleni kolimas B-lümfotsüütide DNA-sse nukkuma. Sinna metüleerin-mätsin ta luku taha, aga hellalt, et tema teine tulemine oleks vaguram.
Olen tegelikult värdjas - sisepoliitikaga tegelen, aga välissuhted on söötis… kilpkonn, Pippa, Fred!

Kivisildnikule lõiguke Ursula LeGuini “Pimeduse pahem käsi” ulmekast:
Ja kas nad on kõik sellised kui teie, ah? Kõik perverdid, alati kemmeris?