24.06.19

Eile võtsime jaanilõkke asemel ette Majakivi-Pikanõmme matkaraja, Juminda poolsaarel. Sääl Majakivi turjal piknikut pidades libises näpust ja veeres servapidi alla üks lamedat sorti virsik ja kadunuks ta jäigi. Vaatetorn oli kõrge! Lõpuks Uku väsis ära ja kandsime Birgitiga vaheldumisi teda kukil.

Täna lugesin “The Guardiani” intekat Donna Haraway-ga. Kui varasemalt oli tema feministlikus pilgus inimene ja masin sõbralikult üksteisesse kasvava küborgina, siis nüüd tõmbab teda loomade ja keskkonnakriisi teema. Haraway viimane raamat “Staying with the Trouble: Making Kin in the Chthulucene” näikse keskenduvat ktoonilisusele ja liigub vististi samas paadis Latouri Facing Gaia põhisõnumiga.
Haraway püüab ilmaasjadest mõelda kompjalgses võrgustikus, ehk tõesti on kaheksa kombitsat parem kui kaks jalga?

Tentacularity is about life lived along lines—and such a wealth of lines—not at points, not in spheres. The inhabitants of the world, creatures of all kinds, human and non-human, are wayfarers; generations are like a series of inter-laced trails.”

Siin Haraway ~= Latour + Ingold. Haraway otse hargneb huumuslikkusesse:

My partner Rusten Hogness suggested compost instead of posthuman(ism), as well as humusities instead of humanities, and I jumped into that wormy pile.

Minugi jalgadesse hakkab jõud vähehaaval naasema, mis tähendab et kirjasõnaga tegelemine võib minna kangutamiseks.