03.06.19

Arutasime Birgitiga õhtul, et Ratas on teadusleppe nurkaviskamisega kaotanud kõik oma kodarad ja ilmutanud end pelga väänata-käänata lohvina.
Minu Küprose-reisi alguse liminaalses rännusfääris naljaga neljaks visatud poliitanalüüs FB-s Rattast kui sisepingeid hajutavast sidekoest rabas tühja.
Idamaist kaemust tõotava mõttetühja pilgu varjus on tegu kummiga, nagu väljendunuks sõnu murdev lõunaeestlane: umbe kumm.

Olgu siiski ära toodud mu toonane umbluu:

Osa 1 (21.03.19): Poliitimaastikul vedeleb Jüri Ratase Keskerakond kui sidekude rahvuskehandis, mis ühendab ja ühtlasi lahutab kõik parteid, organid. Pealtnäha amorfsesse ollusesse neelduvad kõik kriitikanooled, sadagu või päevast-päeva päeva- ja õhtulehtedes lobjakat.
Kui tundubki, et viskab kopsu üle maksa, siis sidekude summutab äärmuslikumadki pinged ja kopsud-maksad loksuvad tagasi, kuhu vaja.
Haritud jooksurahvas teab hästi, et lihaskonna kõrval tuleb hoolt kanda sidekoe ehk fastsia eest. Fastsia toetab lihaskonda ja jaotab tervislikult laiali jooksuliigutustest sünnitatud pinged. Kui aga kehast nõutakse rohkem kui ta parasjagu kanda suudab, tekivad igasugu ülekoormusvigastused, põletikud.
Jüri Ratas näikse suutvat küll ühte hingetõmbesse mitut tõde mahutada, kuid näis, kas taoline idamaine tetralemmaline tõeviljelemine kannab saaki. Ehk on seniks lohutav mõelda Daodejingi sõnade najal Tühjuse loovast jõust: kolmkümmend kodarat koondame ainsasse rummu / see mida pole / teeb ratta kasutatavaks.

Osa 2(24.03.19):

Rääkisime juba Keskerakonnast kui sidekoelisest pingete jaotusmehhanismist - struktueeruda ümber seal, kust tuleb löök. Oma pindmistes kihtides on fastsia geelitaoline väheartikuleeritud fluidum, süvakihis ilmneb aga nn tensegrity-arhitektuur. Kesktee poliitfilosoofia parimas praktikas tähendaks mitte tulla omaga välja, vaid suunata rahvas peituvad tendentsid nõnda, et see teda ennast kõige vähem kahjustaks.
Kõrvalpõige: Korea teadlased on vere- ja lymfisoonestiku sees ning ka fastsiaalses koes tuvastanud nn Bonghani kanalid, mida vanad hiinlased qi väge voolutavade meridiaanidena tundsid. Kui nyyd sellise soonestiku sõlmpunktidesse nõelasid panna, saab vägedega igatpidi manipuleerida.
REF peenhäälestas nõelu tundlikult sättides viisidel, mis minimaalsete muudatustega rahavoolud “kellel on, sellele antakse juurde” printsiibil taskutesse suunas. St tegu on lähivaatlusel siiski vähkkasvajaga, mille rakud ei taha kehapoliitilist tervikut tunda ja eelistavad majandust ainsa horisondina tajudes rahamasinat vändata nõnda, et majandusolendite kude saaks vohada.
Nyyd on kemoteraapiat kyll tehtud, kuid karta võib metastaaside tagasitulekut. Praegu võtab EKRE nõelu naelte pähe laduda, vasardades neid pisut huupi sinna, kust aga oht paistab. Sedasi toimitakse autoimmuunhaigusena, kus puhastustule ihaluses kitsendatakse omade ringi määrani, mil elutegevus lakkab. Organiliselt jaatatakse selgete funktsioonidega ja struktuuriga organeid - süda, kops, maks jne - ent fastsia ja ehk närvisüsteemgi käivad närvidele. Globalism ja postmodernism on sellises pilguheites kõdu ja kadu. EKRE äärmustiiva programmis on keha organeid täis topitud kott.
Akupunkteerimine on peen kunst, mille puudumisel mudib jooksja koduse vahurulli või küünarnukiteraapiaga valusaid klombid fastsias lahti. Samaaegu - nii poliitikas kui jooksmises, - tuleks pingete allikate suunas teravam pilk visata. Sellest, nimelt termodynaamika teise seaduse paradoksist, aga järgmine kord:)

Osa 3(25.03.19):

Sai vihjatud EKRE potentsiaalile kasvada organismi lammutavaks autoimmuunhaiguseks (mis tavatsebki rünnata muuhulgas just sidekudesid ja ka liigeseid); sel juhul päästaks artriidis ehk “aeg liigestest on kinni” Eesti taas liikumisvõimeliseks üksnes tüvirakuteraapia. Aga immuunsussüsteemi kujundiga saab teisipidiselt seletada ka planetaarses skaalas toimuvat.
Elu on iseorganiseeruv tasakaalutu süsteem, mis loob lokaalseid korrastusi entroopia kasvamise printsiibi kiuste. Evolutsiooni käigus toimuvad keerukustumised võimaldavad luua negentroopilisi oaase, kus paljundatakse fraktaalsel kombel mustreid, millise ilu loomiseks on võitluse metafoori kõrval võrdselt tähtis koostöö - et ülepea ühineda suuremateks organisatoorseteks üksusteks.
St üks evolutsiooniline liikumisvektor on - bakter, päristuumne rakk, organ, organism, liik etc. Gaia teoreetikute (Lovelock, Margulis) mõtete jälgedes on planeet Maa ise selliseks superolendiks, kus geobioloogilised protsessid toimuvad nagu metabolism organismis. Inimkond on saamas sügeluseks maakera nahal, mis ise kutsub immuunvastusena esile palaviku (kliimasoojenemise).
Jääb veel oodata, mil meid selgemini võõrkehadena ära tuntakse, siis lokaliseeritakse inimesenimelise haiguse ravi tõhusamalt. Targem oleks meil nahalestade kombel võtta parasjagu, mitte sittuda esile sellist põletikuseisundit, mille leevendamiseks pelgast kratsimisest ei piisa.

Eestis on Toomas Trapido, Mihkel Kangur jt mõnda aega juba Gaia Akadeemia nimelise hariduskeskuse kaudu õpetanud tagalas neid Gaia-nimelisest planetaarsest teadvusest lähtuvaid esmaabivõtteid, mille poliitiline rindefront on nüüd Elurikkuse Erakonna näol olemas. Kahjuks pole konservatiivsus vs liberalism dihhotoomias virelevate valijate teadvusesse veel jõudnud sõnum, et roheline mõtlemine pole ei niši- ega luksuskaup, vaid suhteliselt ainuke pikka plaani pakkuv nägemus, millest lähtuvalt tuleks ümber kujundada senised valikud teisteski valdkondades. Võib vaielda selle üle, millised EL-i suunised peaksid liikmesriikides kohaldatama määruste, millised direktiivide kaudu, kuid loodusseaduste ülimuslikkuse eest ei pääse ka siis kui nendest mitte teadlik olla.
Seni kui koalitsioonikõneluste teemaks jääb see kui auväärseks tuleb pidada ühte organit teise kõrval (või tagatubades - kelle taskust kuhu peab raha liikuma), ei panda tähelegi, et väljaheitesüsteem jääb ainevahetuse kiirusele pika puuga alla. Jah, evolutsiooni ajaloost on teada, kuidas just sellistes kriisides on loodus midagi geniaalset välja nuputanud. Sellest lahendusvõrrandist võib inimkond küll olla välja taandatud. Või kui lutikatõrjest pääseme, tuleb leppida filmist The Human Centipede silmatud saatusega.