30.05.19

Vene kunstnik ja teosoof Nikolai Roerich pidas Shambhalat geograafiliseks reaalsuseks ja kangesti kippus sinna. Palveränduri juhised selle mäeahelikest piiratud müütilise kuningriigi leidmiseks aga tükivad minema psühholoogilisteks hingemaastike ületamiste kirjeldusteks, mida lähemale Shambhalale.
Mõni arvanud Shambhala asuvat Kailaši mäest põhjas, teine jälle, et selle sees.
Kui Bruno Baumann dalai laamalt küsis, kas Shambhala on kaardilt leitav koht, vastanud too, et ei tea, aga on valmis Brunoga kaasa minema kui tee talle teada. Teine nali on dalai laamal olnud, et kuna Shambhala olnuvat Indiast põhjas, siis ehk on tegu Põhja-Ameerikaga. 25ndal sajandil on aga oodata sõjard-bodhisattva Yamamtanka tulekut, kes teeb platsi barbaritest puhtaks.
Selle võitluse tähendus on aga sisemine - barbarid on meis endas, näiliselt lõputult meid käitava sansaararatta kujul.

Dalai laama on eestlastelegi Kalatšakra tantra initsiatsioone teinud. Kes sellesse saladusse pühitsetud, ärkavad järgmises elus juba Shambhalas. Küsida Roy Striderilt. Et laama on seda kõrget õpetust juba miljonitele heldelt pillanud, siis tuleb loota, et tegu on tõesti igaühes peituva sisekuningriigiga, vastasel juhul saaks see kiirelt ülerahvastatud.

Nagu eile nähvatud, kukkus jooksulaama Sakyong Mipham Shambhala rajamisega otse modernsesse maailma läbi. Las teised proovivad. Vadžrajaanal on näidata ette pikem must nimekiri: (Sakyongi isa) Chogyam Trungpa, Sogyal Rinpoche,…eelmine aasta nendest juhtumitest lugedes imestasin, mida kõike ei andestata nn crazy wisdom superstaaridele!
Sangharakšita juhtum (lugesin kunagi tema “Zeni olemust”), kus enese homoseksuaalset kuritarvitust seletab kui praktikat irrutamka jünger homofoobsusest võtaks vähemusõiguslastel kukla kratsima.