21.05.19

Mingi kala on sees, ütlevad tarkvaraarendajad kui nad just ei kasuta juba suupärasekski kodustatud “bug, bugi”.
Tööl olen viimased poolteist aastat olnud kalandusprojektide peal süsteemianalüütikuks. Seal olen kokku puutunud igast huvitavate kalaliilidega nagu Ameerika merikurat, Euroopa meritont, nolgus, harilik molva, moiva, trulling jt.
Viimasel ajal huvitavad mind jõesilmud, need luustikuta ürgvanad olendid sõõrsuude klassist ja lõuatute rühmast (ja tegelikult polegi nad päris kalad) , kes “imilehtri abil puurivad end ohvri külge ning toituvad nende verest, kudedest ja siseelunditest.”

Silmude püüdmiseks on meie kaluritel eraldi silmutorbiku nimeline püügivahend, millel on välimine ja selle sees pisem sisemine koonus, mille tipus on auk. Nutikas leiutis ussina edasivonksleva silmu vahele võtmiseks; tagurpidikäiku neil ju pole.
Ja kuna silm hirmsasti kardab valgust, siis aetakse ta praegusel ajal ka valgustust kasutades sobivasse pimedamasse kohta, kus teivasseinale kinnitatud silmutorbikud juba ootavad.

Mina mäletan varasemast vaid seda, et kartsin seda maomoodi ebakala, kuid tema liha maitses hästi. Birgit ütles täna, et Andineeme randa suubuvas ojas käivad lapsed silmusid kaemas. Kuna nad suunduvad siis just küllap Loo jõkke kudema, oleks paras aeg neil natist kinni võtta. Jõesilmude püük on meil juulist lubatud. Silmud on kudemise ajaks oma sooltoru kaotanud ja sellega näljasurma määratud, täiuslik geneetiline ettehooldus, millesarnast looduses mujalgi leiab. Minu põlvkonnal erilist lootust pensionile pole. Mitmetel põlisrahvastel on sellisteks puhkusteks värvikad senitsiidipraktikad kujunenud, kus jõuetuks elatanud inimene tunneb kas ise moraalset kohustust elust lahkuda või aitavad selles mõistmises tema lähedased.
Lõuna-Indias Tamil Nadu osariigis on siiamaani aktuaalne ametlikult keelatud, kuid puhuti sotsiaalselt aktsepteeritud thalaikoothal nimeline praktika, kus perekond korraldab eluõhtule otsutavalt lähedale jõudnud omaksele õlivannis kümblemise, millele järgneb mürgikarika tühjendamine (on ka teisi variante). Antropoloogia tunneb sarnaseid innovatsioone mitmetes kultuurides.

Meil seisab see tabustatud teema ees, olles veel tulevikuhämaruses pensionisammaste taga varjul seni kuni kanapimeduses selle küsimuseasetuse piirjooned selginevad: kuna ja kuidas väärikalt surra? Kuskil võib mõni kurivõrgust teadlane juba sudida teistelegi liikidele sisse jõesilmude geene (kasutades selleks nt bakteritelt varastatud CRISPR süsteemi geenide turvaliseks muutmiseks), mis õigel elukaare hetkel seedeorganid süldistaks.

Kalade ja madude suhe on homoloogiline - nii jõesilmude kui pihklaste ja angerjaliste puhul iseäranis - ning mõlemad on ühtlasi veemütoloogiaga seotud. Õllekappade kui kapsarauaga vajutatud siksakmuster sümboliseerib niisamuti vett, millest kõik saab alguse. Kui välguväeline jumal Indra Indias veedade põuadeemonist lohemao Vritra maha koksas, vallandas ta selle paradigmaatilise (nagu Eliade ütleks) aktiga vetevoogude loomeväe. Aga tõesti - kui lööb äikest, on oodata vihma.
Borges: kala hua ehk lendav kalamadu näeb välja nagu kala, aga tal on linnu tiivad. Tema nägemine ennustab põuda.

GOT-i viimast hooaega pole vaadanud, aga Birgit just vaatab viimast osa ja läksin piiluma, kuidas Jon Snow hirmuvalitseja muutunud Daeneryse surnuks pussitas. Daeneryse viimane draakon jättis Jon Snow ellu ja sulatas tulepurskega ära võimuvalitsejate raudtrooni.