19.05.19

HARA HARA MAHADEV

Birgit oli täna Hara sadamas tööl, meie Ukuga matkasime Viitnal. Sihiks järv, kuid otsustasin suht varakult ära, et kuna ei telki ega sääsevõrku kaasas pole, siis tuleb lõunauneks siiski koju tagasi sõita. Kalkunivorsti näkileivaga tuli kõndides süüa, sääsed surusid paigale jäädes suud-silmad täis.
Uku pakkus, et sööme ise sääsed ära. Aga sõime lisaks vorstile veel jänesekapsast ja kuusevõrsete nupsukesi.

Kas poisinaga ja poisiuss öelduna enamvähem samatähenduslikult poisivingerdise kohta võiks lubada neid India naagadega seostada? Etümoloogiasõnaraamat seletab naga aga läänemeresoome tüveks, ehkki selle “puupulga” tähenduses saaks pulksirgeks ussiks kujutleda küll. Rohkem kui poisinaga on tuliahvi aastal sündinud Uku siiski Hanuman. Pean Borgeses tuhlama, kas mõni ahvinäoline tegelane seal leidub. Hanuman on ahvjumalana eelkõige Ramayana eepose superkangelane, vānara ahvirahva seast (sanskriti otsetähenduses metsaelanik).
Ta tegi igasuguseid vägitegusid ja Indias on ta näiteks maadlejate (askeetliku kushti maadluskunsti) ja paljude teistegi hindude kogu elu läbistava bhakti objektiks. Uku on sel kevadel hakanud rohkem ronima ja naudib oma edusamme päris häälekalt (–tadaaaaa!–).
Viimatine jõunumber on lõuatõste kangi küljes rippumine ja kiikumine ning selle otsast alla kukutamine. Pisut suudab ta end kangipidi ka külitsi edasi liigutada. Ja Birgitiga akrobaatikat tehes kätest hoides sõtkub ta ennast juba päris jõuliselt jalgadel üles ja lennutab tagurpidi uperpalli. Ühesõnaga, kasvab.

Ühes Mahabharata eepose loos ihkab Draupadi (Sita alandlikllukust õiglase naiseliku vihaga tasakaalustav naisarhetüüp) oma ühelt mehelt (Draupadi abiellus viie vennaga) Bhimalt tuua talle metsast toredasti lõhnav saugandhika lill. Bhima tormabki otsima, kuid peatub peagi, kuna teeserval lösutava suure vana ahvi saba siugleb vääritult tee peal risti ees. Ahv ei soostu saba eest liigutama ja samuti ei õnnestu vägeval ja vihasel Bhimal seda kogu jõust kangutades üles tõsta. Alles siis ilmutab ahv end Hanumanina ja juhatab Bhima lille juurde.
Ühes teises loos selgub, et Hanumanil on kosmiline saba, mille küljest võetud karvad kasvatasid end hopsti shivalingadeks ja aitasid sellega end oimetuks jooksval Bhimal pääseda tema kannul oleva india sfinksi Purusha Mruga käest, kes andunud shivabhaktana peatus kohe, et Shivat austada.

Peale selle, et Hanuman oli tegelikult Bhima jumalik vend, oli ta ka Shiva kehastus… Ja Shiva rastapatsid on iseenesest juba madused, kuid veel keerdub tema kaela ümber üks eriline madu, mille ikonograafiat jutustavaid lugusid on mitmeid nagu Indias ikka. Kundalini maoenergia kõrval on tolle madussi näol peamiselt tegu võimsa mao Vāsukiga, kelle abil jumalad ja deemonid muiste piimaookeanit kirnudes igasuguseid imeasju välja võidsid. Vāsuki peas olnuvat aga imeline juveel Nagamani, vaat siis.

Nagamannid magamanni, ütles veel hiljuti Birgit lapsi magama utsitades.

Eliade räägib ka, et madu on tugevalt veega haakuv, ehkki Shiva juuksekahlusid saaks dr Schreberi päikesekiirteks skisofreesida. Et Shiva on ka Gangadhara, tahtsin ma ise aastal 2014 Panch Prayag rännakule minnes läbi kogeda, kuid tervisejamad sundisid mind ja Birgitit toona turvalises Rishikeshis ja Dharamsalas lebotama. Niisiis, om namah shivaya, olgem tänulikud:

  1. et sinikael Shiva neelas piimaookeani kirnumisel halāhala mürgijoogi alla, päästes nii jumalad kui deemonid tapvatest mürgiaurudest (Mina: –Uku, mingi kakahais on – Uku: pigem puuksuhais, issi.–)
  2. et ta turjatsi mahendas taevast tohutu jõuga alla langenud Gangese vägevust ning Maa ei saand minema pühitud.