13.05.19

Tähenduse teejuhid #40 ehk lootust on. Lobjakat olen rohkem hakanud mõistma, st üha kaardistuvad tema positsioonide lähtekohad.
Aga, selle saates kasutatud õnnetu lapiku Maa serva poole kihutava rongi kujundi rööbastes mõeldes - liberalistlik rüütel võib oma ideaalide eest seistes lootagi endale parimat, mis kokkuvarisemise eel võimalik - märtrisurma.
See on lohutu vaade, surra Prantsusmaa ja Inglismaa raugaks küpsenud liberaalsete institutsioonide eeskojas palvetades. Piltlikult öeldes pole ei islamiusulistel ega Hiinal sellesse rongi piletit.
Ja sugrilased saaksid sirgel seljal surema oma surma.
Puhkan sedalaadi dialektilistest pingetest ja võtan argielu värvimise ette. Ema tuleb täna Valgast Kuusallu, et aidata Ukuga tegeleda seni kuni tööl olen, Birgitil koolinädal Räpinas.

Uku jaoks on surma teema juba mitu kuud olnud põhiteemaks. Oleme ise püüdnud ka seda mitte “sellest me ei räägi” kombel tabustada, vaid üksiti seletanud, mis surm võiks olla ja kuidas surma võib saada (see huvitav teda kõige rohkem).
Surm on totaalne mõistatus, ka suurtele.