Õppida tundma iseennast tähendab unustada iseennast. Unustada iseennast tähendab tulla ilmsiks lugematute asjade kaudu. (Eihei Dōgen)

On tunne nagu mädaneks võistlussport must lahti nagu pind, mille organism endast võõrkehana irrutab. Veel pole kindel, kas ehk annaks sellest pookida endale midagi viljakandvat või jääb sedasorti jooksupraktika kiduma. Heideggeri sõnavara kasutades on jooksuaskeesil see puudus, et ta kehtestab olema-pidamise olemise üle, mistõttu tulevikuvõimalused on aheldatud askeesi rütmi. Askeesist saab sellega enese-tehnoloogia, mis seadestab meid oleva ilmsikstuleku ettemääratud vormidesse. Võib oletada, et keha esiküljeline (raku)energeetika on oma logistilist efektiivsust (kapillaaride, mitokondrite arv jms) maksimeerimas, kuid jooksuvägi voolab liialt aredates füüsilise keha voolusängides ja ei ammuta piisavalt uut iseküljelt.  Jooksuolendi võimalused väesolulist materjali käesollu toimetada on õnneks tunduvalt mitmekesisemad kui seda võimaldavad askeetlikud trajektoorid *.

Elu-olud: Portugali põgus laagerdus, mis tõi tänaseni kestva kannavigastuse, andis aega ja ainest korrastamaks elusihte - mitte et need kuidagi eriliselt paigast ära oleksid olnud. Vaim on igatahes värskem ja spordivaimsuse teemal saigi “laagrilebos” kirjutatud artikkel, mis vististi alles suvel näeb mingil kujul ilmavalgust Sirbis. Sündmusi saab aga olema peagi palju, sündmuste otsa komistatakse. 

--------------------------------------------------------------------------

* väesolu ja käesolu on Margus Oti mõisted (G. Deleuze’i virtuaalsuse ja aktuaalsuse kodustatud analoogid), samuti esikülg ja isekülg (sisuliselt Mina ja Ise); süvenemiseks võib osta tema väeraamatu või alustada tema blogist ja lõpetada doktoritööga.