kafka mererannas
maa on ruudukujuline
kollane ja lõhnav
linn on lõhestunutele
kudemisest lehkav
maa on jooni
linn on lingam
joonistan ja maalin
sisse-välja hingan
üha mõtteid kiigutades
löntsin merest välja
alles jooksuliigutustes
pööran neile selja
tähendust ei sünni
tallun täna tühja
kõige sügavama künni
jätsin (jalgadega)
loksa ranna põhja