Valencia maraton 2014

Valencia maraton Hispaanias toimus sellel aastal juba 34-ndat korda ja on Eesti jooksusõpradele juba aastaid olnud päikserikkaks jooksupeo paigaks, kus palmide ja sinitaeva all saab jooksuhooajale lõpu peale teha.Sparta jooksjatest olid stardis 14, eestlasi kokku 33. Kuigi Termopüülide kitsikuses oli meid pärslaste vastu rohkem (300), saime ka seekord hakkama. Punt oli laiali jagunenud erinevate hotellide peale, kuid õhtusteks kultuuriprogrammideks ühendati jõud mõnelgil korral.

Maratonihommikul ärkasin üles, kõrvad kergelt lukus ja kõht seevastu lahti. Kuid kõige meelierutavama etüüdi oli sepistanud Ain Kurvits, kelle entusiastlik eksperiment keeduspiraaliga kaerahelbepuder kurjaks ajada tõi ventilatsioonitorude abil kõigile ninna lõkkeromantilist kärsakat. Õnneks sai kenasti hakkama ka hotelli hommikusöögiga, mida maratonihommikul pakuti kolmveerand tundi tavapärasest varem (maja oli maratonile minejaid täis).

Etteruttavalt saab öelda, et kuigi elamistingimused polnud kuigi spartalikud, olid seda tulemused - mitmesuguste kannatuste kiuste katkestajaid ei olnud. Nii võitles Kristiina valust hoolimata vapralt lõpuni. Samuti Dagmar, kes distantsi esimesest poolest saadik raskustega heideldes alla ei andnud ja tublisti alustatu lõpule viis. Ma ütleks, et distantsi esimene pool oli tal võrdlemisi diskursiivne, aga lõpu osa juba pöördus paradigmaatiliseks.

Mardijahti pidanud Maret jõudis peaaegu laskekaugusse, kuid enne tuli päästev finiš.

Kaarel, kes oli valmistunud kolme tunni piiri alistamiseks, sai teises pooles tunda väga valusat haamrit ja pidi kümne minuti jagu ka kõndima, kuid lõpetas jõuliselt ja sai netoajas kõigest hoolimata kirja isikliku rekordi. Mul õnnestus esmakordselt joosta alla 2.30 - uueks isiklikuks rekordiks on täppistööna valminud 2:29:59 (üldarvestuses 19. koht; jooksuportaali uudis). Ando Õitspuu jooksis välja 2:36:43 (koht 58), mis on tubli aeg, arvestades vigastusest tingitud lühikeseks jäänud ettevalmistusperioodi. Isikliku rekordi jooksis veel Indrek Mumm (2:52:15) ja alla kolme tunni sai aja kirja ka Ragnar Kaasik (2:58:25). Maratoni jooksis ka Sparta jooksugrupi treener Ahto, kellel kulus ilma spetsiaalse ettevalmistuseta pisut üle kolme tunni (3:04:08).

Kõiki eestlasi innustas raja peal mitmes punktis Urmas Randma ja eriti tõhusat sorti naiselikku tuge andis Triin, kes ise lihasrebandi tõttu osaleda ei saanud.

Huvitaval kombel suutis just õrnem sugu järgmisel päeval inimlikuma sammuga ringi liikuda. Mehed valdavalt vänderdasid, komberdasid, loivasid ja liipasid (va mõned erandid). Lödipükse ega tühja poosetajaid meie hulgast küll ei tuvastatud. Täppsportlaste esindaja Hanno tegi siiski agaralt pilte ja kirjutas oma elamustest siin.

Kultuurireisina jääb märksõnaks ka PP - mitte Priit Pullerits, vaid paella ja punane vein.

*ulmeline võistluskompleks ise (foto: Hanno Kindel)

Mis järgmiseks? Valenciast kaugel pole ka valentinipäev. Ehk juba siis? http://maratonasanvalentino.wix.com/runforloveen