Selle doktoritöö kavandiga ei õnnestunud mul (napilt) siiski viimast aastat teadukonnana hingavasse Tartu Ülikooli Usuteaduskonda sisse saada. Süüdistada pole kedagi, ka ennast mitte. Tuleb kirjasõna aegamisi kuidagi teisel viisil jooksujalgu teenima panna. Tänan mõttes juba mitmendat korda Anne Kulli, kes vastuvõtukomisjonis avaldas, et talle väga meeldis Murakami jooksuraamat ja et matkamisrõõmud pole talle endalegi üldse võõrad. See indiaanlaslik naine tabas sydamesse, sai otsemaid pihta. Sellest ju kogu selle teema hakatus - rõõm liikumisest on tegelikult kogu jooksualkeemia ainus toodang. See on muidugi saladuste saladus, sest dissertatsioonis peab olema natuke rohkem kui üks lause.