Londonis lonkuriks
Olin kolm päeva Londonis tööalasel konverentsil - ESRI Developer Summit’il. Aega jooksmiseks ei olnud, aga ma leidsin seda siiski. Esimesel õhtul sain kella 23-st pea padjale, mis pole liiga hilja selleks, et hommikul 6-st ärgata ja hommikune jooksutiir lähedal asuvas Hyde Park’is ette võtta.
Oo muinasjuttu! Hämarad pargiteed, õrnalt helenduv suur tiik ja selle kaldal suur valge luik muude hallimat sorti lindudega, kellest pimedas sotti ei saanud. Nad häälitsesid hoiatavalt kui nendest möödusin ja ka öökull võttis kuskil oma kumisemise ette. Koertelgi oli siin ohutust silmas pidades valguslambikesed küljes, ratturitest rääkimata… Tõsi, mõnel jooksjal lampi siiski polnud, ehkki riietuse osas oldi piisavalt värviline küll.
Mis saab aga Londoni kohta jooksmise osas öelda - siin joostakse väga palju ja suisa linnatänavatel, st kõnniteedel. Spordikotike seljas ja lühikesed püksid jalas… Selliseid kujusid leiab igal hetkel läbitungimatul näol kõndijate vahel laveerimas, tundsin ennast kohe väga koduselt.
Aga nüüd kutsutakse Helsinki lennule, jõuan veel öelda, et põlv hakkas siin taas trotsima (tegin siin ühtekokku kolm jooksu) ja pean ilmselt paar nädalakest uuesti alternatiivsem olema.