ma jooksen…

põlv igakülgselt vastu jonnib

suu suisa isetahtsi ent

end hetkeks naeratuma sunnib

nii läkski…

koon irveks avali end veab

ja hoobilt pakatades peast

ma vaevalt enda sisse ära mahun

õhk niiskub…

saabuv vihmahoog toob rahu

 jalg mäletades äsjast rõõmupidu

taob tasa kuuldavale luuleridu