Kui imalaks saab minna? Las mina proovin siis ka.

                                            

image

                   Jookse mu küljest lahti, hing

                                 Ja klopi mind vahtu, süda

                                              Siin metsades jooksis kord Loskutov

                                                         Ja linn hoidis süles mu koda  

                                                                    Aga ükskord algab aega!

                                                                              Norrast naaseb Valga poega

                                                                                       Täitub meie kõigi soov

                                                                                                    Tagasi on Loskutov!

Valga-teemalisele lauluvõistlusele see juhuluule ei passi (ehkki sealtkandist pandi liikvele), aga naiivromantiliseks Loskutovi-ihaluseks küll - lugeda pioneerliku lustakusega. Või siis pateetiliselt ala stiilis aga mitte viisil "kaunistagem eesti kojad Loskutovi pildiga, mille alla jooksusõbrad ühiselt võiks joonduda...". Loskutov on ja jääb fenomeniks. Minu "tootemloomaks" on ta juba sellest ajast kui ma 11-aastasena Valga Suve Suurjooksul koos tema ja Kalev Urbanikuga stardijoonel sain seista. Kalev Urbanik niisamuti oli tõeline jooksulegend (see lugu aga jääb praegu jutustamata). 
Kui järgmine kord Valka lähen, siis jooksen. Vanadel headel Priimetsa radadel.