image

Valel on lühikesed jalad ja selliselt teadagi pikamaajooks hästi ei lõpe. Ei läinud ma täna mitte Harku metsa, vaid niru põlve tõttu hoopis Telliskivi Loomelinnakus asuvasse jõusaali.

Kevadel sai seal käidud ja ennast hästi tuntud. Maalid rippusid seinal ja jooksutrenažöörilt avanes vaade aknast välja nõuka-nostalgiat riivama. Tõsi, ülal olev pilt on tehtud siiski trepikojast - ju andis jõusaalis rammu kogunud rusikas kiusatusele järele. Seekord tegin aga teise pildi jooksutrenažööri tagant. Nagu stseen sürrealistlikust unenäost:  maalidega pikitud seina taustal upitab ennast esiplaanile ehk väändub talast välja telekaekraan, millest saab vaadata National Geographic kanalit. Ergonaudid,velovennad ja steppardid saavad ennast põhjalikult harida, lülitades ennast ühtaegu atraktsioonidel rabelemisest välja. Tänan koduklubilisi, et jooksulindid on siiski aknast välja suunatud.

image

Täna rahmeldasin nii ergomeetriga, rattaga kui stepperiga ja nendin oma oskamatust nende peal sõites mingitki meditatiivset rütmi arendada. Nõuab sisseelamist, allaneelamist, väljaseedimist.

Maalide vahel veiklev uks viib rühmatreeningute ruumi. Mitu naist ja üks mees libisesid sinna sisse midagi tegema, uks pandi kinni ja muusika mängima. Minuga koos jõusaali ruumi jäi veel kaks inimest. Üks kogenum mees ja teine tema noorem nõrgem sõber. Kuulsin muu jutu seast vaid:

"Tippsportlased tihti kasutavad B-grupi vitamiine"

Kohemaid tuli meelde, et sama mees oli samale sõbrale kolm kuud tagasi seletanud sportlase toitumise alustõdesid: valkude ja süsivesikute tasakaalust. Kas heatahtlikkusest või igavusest sain minagi õpetusetera osaliseks kui ühe õige kummalise masinaga kõhulihaseid kobedamaks koogutasin.Oli vist midagi sellist:

"Hoia pinget"

Selle lause peaks kuhugi nüüd klammerdama, aga kuhu?  Kõik on ära situtud...