Homme Harku metsas joostes
mu rabelev süda ihkab taevasmaa taha
kops koputab liikvele lingami
hops! hüpe kannab mind kõrgusse metsade kohal
ja ma harrastun hõljudes, ei hingagi
vaatan alla -
meri metsaga matsutab
lapsed lustivad rannas
tunnen jalgades jaksu, suu kuuldavaks kannab:
“kas tobu mäletad veel seda suve?”
ma mühatan, pilk siseilma randub
ja nii ootamatult siis see tuleb:
vaimu keha külge munen