Ja kui teie süda vaid suudaks üha imestella elu igapäevaseid imesid, ei tunduks teie valu teile vähem imeväärne kui teie rõõm
(K. Gibran "Prohvet")

                                       

                              süda, ärgates elule, vaid ilu leiabki enese seest;

                              vigastus, saabudes kui ootamatu varandus 

                              saladusi kehast kuuldavale keeb:

                              naksutades-nagistades

                              põletikus plagistades

                              põlvekeder omapäi

                              põdurakski jäi