Keel on paistes
Muud mu silmad enam ei näe kui rada,
mida pidi sina tavatsed tulla.
Mu keel on sinu nime leelotamisest paistes. (Kabir)
Jooksen Jänese matkaraja lõppu ja sealtkaudu maanteele välja, vihmasadu võtab mu endasse. Skechers GoRun jooksusussid ligunevad läbi, sammud kipuvad juba lirtsuvaks. Vihm ent uhab edasi ja lõhnab täpipealt nagu tema...
Kui sadu maheneb, jäävad skechersid peaaegu vakka, kuid mitte päris. Igal sammul nagu mantrat lugedes, susistavad nad ülistada üht nime.