Stroomi rannas jooksin ma koos hobustega.

Õigupoolest silkasin paljajalu edasi-tagasi mööda merest tõusnud poolsaar-nina, mis kaardil merena märgitud on. Liiv oli tahkunud kõvapoolseks, ent veeäärne osa oli enam-vähem pehme ja jooksmine sellel, saateks kerge meretuul, vaimustas mu keha ehk kehutas mu vaimu. Hobused uudishimutsesid mind kiigata, mina neidki. Tuli meelde film "Into the wild":