Kusagil laeval, lastiruumis,  lebasklevad kaks paari nähtamatuid jooksusandaale ja ehkki nende vaade merele on piiratud, algavad muinasjutud sageli just sealt, kus nendeks kõige vähem ruumi näib olevat.
Väikene hindu madruspoiss libastub trepil silgupealael  ja käib ülepeakaela alla. Suu karjatusest veel pärani, räntsatab ta hoiuruumi ukse vastu. Uks pilbasteks, sitt pilpa peal. 

Nähtamatud jooksusandaalid kiikavad uudishimulikult kägardunud poisipõnni...

Ent oh imet, poiss kes ühe käega veel valutavat põlve mudib, itsitab sandaalide poole õige jultunult. Sandaalide küljes on hinnalipik 40$, mis juhtumisi moodustab täpipealt madrusehakatise kuupalga. Sandaalide küljes on silt "InvisibleShoes.com". Kes on see idioot, kes nähtamatute kingade eest 40$ maksab?

Noor hindu tõuseb ja seob endale kaks paari sandaale korraga jalga. Sel hetkel haihtub ta laevakerest ja ilmub välja Eestis. Tal on seljas Elujooksu särk ja näol naeratus. Jalad kannavad teda finišijoone suunas. Kell pole veel pool kolmgi (täpsemalt 2:29:29) kui ta triumfikaare alt läbi tuiskab.