kord vaimul hing sai keha peale täis:
“sa pabul oled kõigest koiku,
kus persetan kui tahan või siis vajun unne suiku."
keha kuulis, vastu kostis:
“vast tõesti olen liialt und sul hoidnud
ja magatades toitnud vaimuloidust,
nüüd kibekähku - ole hea -,
end persetpidi minust välja vea.”

trots malbub, veri vaimupalgu valgub.
jooksmiseks on tarvis jalgu.