Ja kangur küsis: Kõnele meile Rõivastest.
Ning ta vastas:
Teie rõivad katavad palju teie kaunidusest, ometi ei varja nad teie näotust.
Ja ehkki te otsite rõivastes eristatuse vabadust, võite te leida neis vaid ohjad ja ahela.
Kui te vaid võiksite tajuda päikest ja tuult rohkem oma naha ja vähem oma rüüga;
sest elu hingus on päikesevalguses ja elu käsi on tuules.

Mõned teist ütlevad: Rõivad, mida me kanname, on põhjatuule kootud.
Ja mina vastan: või nii, see oli siis põhjatuul.
Aga häbi oli tema kangastelgedeks ja lihaste lõtvumine lõngaks.
Ja kui tema töö oli tehtud, naeris ta metsas.
Ärge unustage, et tagasihoidlikkus on kilbiks ebapuhta silma vastu.
Ja kui ebapuhtust enam ei ole, mis jääks siis tagasihoidlikkusest järele peale kängitsetud ja rikutud meele?
Ning ärge unustage, et maapinda rõõmustab teie paljaste jalgade puude ja tuuled igatsevad mängelda teie juustes.

(Kahlil Gibran, "Prohvet")

Ka eesti meedias on paljajalu-jooksmine saanud põgusa purtsatuse Pulleritsu pastakast. Ise tellisin endale mõni aeg tagasi üliminimalistlikud sandaalilaadsed tallad siit: http://www.invisibleshoe.com/

Eks näis, eks näis... paljasjalgne suvi ootab.