Jaunsaride juures

Meie kolmepäevane retk Uttarakhandi regiooni põhjaosas elavate jaunsaride rahva juurde on nüüd õnnelikult lõppenud ja homsest peaks hakkama kibekiire india stiilis akadeemilise paberi vorpimine, et 9-11 detsember Nagalandis peetava folk-konverentsi ajaks selle valmis saaks.

Nagu piltidelt näha, elavad jaunsarid mägedes, kasvatades põhiliselt riisi ja kitsi. Muudki tegevused on neile meelepärased, aga meid huvitasid põhiliselt TV ja urbaniseerumise mõjud.

Maandusime viietunnise bussisõidu ja mõningase mägise jalgsirännaku järel Lakhamandali külas, kus ka põhilise moderniseerumis-sondeerimise tegime. Aega oli meil selleks häbitult vähe, niisiis tunnistan kohe, et ettevõtmise akadeemiline haare oli nõdravõitu. Sellegipoolest täheldasime ja kogesime nende kolme päeva jooksul toredaid ekstreemumeid, muuhulgas õnnestus meil ennast sokutada vahvasse külapulma. Enamjaolt oli tegu traditsioonilise jaunsari stiilis pulmaga, kuid nt DJ oli plaate keerutama saadud…St vaheldumisi kahel CD-mängijal, mis olid kõlaritega ühendatud, vahetas ta vilkalt plaate ja näperdas osavalt nuppude kallal; kõige ees laiutasid suured kõlarid, millede tagant allpool asjatavat DJ-d esmapilgul näha polnudki.

Külaelanikud olid sõbralikud, ehkki mõistetavalt häbelikud suud pruukima. Ja mitte üksnes seepärast, et meie valge nahk neid pisut pelutas, vaid… ehkki küll õnneks oli meiega oli kaasas kaks hindi keelt kõnelevat õppejõudu, siis mõned jaunsarid kõnelevad ainult jaunsari keelt (mis, tõsi küll, hindu keelega pisut sarnaneb) ja pole külast kaugele liikunud.

Siiski on mitmetel Lakhmandali küla elanikel sugulasi, kes elavad linnades (nt Dehradunis) ja seetõttu on linnamõjud silmnähtavad, nt turukaup ilutseb eriti just meeste seljas. Mõnikord juhtub naljakaid lugusid linna- ja külamõtlemise kokkupuutepunktides. Nt üks vanem mees, keda tema nüüdseks rikkaks saanud poeg linna uhkele õhtusöögile kutsus, ei istunud mitte söögilaua taha toolile nagu linnades kombeks, vaid võttis õdusa rätsepaistme sisse laua peale… ka piinlikult paotatud tooliiste paremusele viitavad vihjed ei suutnud teda laua pealt toolile kupatada. Jaunsarid nimelt lauda ei kasuta ja nende uksed on tavatult väiksed ja aknaidki nad ei armasta teha. Ja korstna olematuse tõttu (selleks on neil hädapäraselt väikesed luugid katuses või avad seinas) on suitsuvine pisut lämmatav. Hmm…. seda kõike mainides tunnistan ometigi, et nende elamises oli väga õdus olla.

Oo… ja sellel pildil on osaliselt näha nn Pandava koopaid, milledest on äsja-äsja avastatud kummalisi ja igivanu leide (kuuldavasti nt lahmakaid telliseid ja hõbemünte), millega Archeological Survey of India on asunud tegelema. On palju huvitavaid kogemusi, aga jätan nad parem kuhugi teadvuse ja alateadvuse vahele seedima enne kui sõnadeks panen.