Säherdused asjad nagu Lat Bhairo sammas koos Kapalamochana tiigiga on Varanasi linna mütoloogilises ajaloos kosmilise tähtsusega. Üks lugu räägib, kuidas jumal Brahmal olnuvat kirg omaenese tütre vastu, mis teist jumalat Shivat niipalju moraalselt morjendas, et võttis väitsa ja nüsis Brahmal viienda pea maha. Pea kukkus Shivale peopessa ja jäi patu märgiks sinna külge. Shiva (õigemini ühe oma dionüüsliku manifestatsioonina, Kala Bhairavana) pidi kerjusena mööda Indiat ringi rändama seni kuni ta lõpuks Varanasi linnas halastuse leidis – Brahma pea kukkus tema käe küljest ja ka kuritööst saadud karmavõlg kustutati. Seejärel kümbles Kala Bhairava imeilusas lootoseõitega täidetud tiigis, mida nüüd tunneme Kapalamochana nime all ja kus lootoseõisi enam leida pole:

kapalamochana

Sealsamas lähedal asetsev Lat Bhairo igivana sammas (varemalt umbes 10m kõrgune ja imeilusalt poleeritud) aga on hindude poolt austatud Shiva kosmilise lingamina (jyotirlinga) , kuid mis arvatakse ajaliselt ulatuvat nn Indra sammaste (tegelikult on indoloogid oletanud veedade ajastu India peajumalat Indrat olevat Bhairava prototüübiks) perioodi. Moslemid aga ehitasid selle ümber mošee ja haarasid sellega samba püha arhitektuuriime enda teenistusse. Hindude ja moslemite vahelised vägivaldsed konfliktid on sestpealt aeg-ajalt ikka esile kerkinud, eriti mürgitavad olid 1809-1811 vältavad jamad. Rääkimata sellest, et sammas ise oma oma hiilgusest niipalju kaotanud, et on nüüdseks vaid kahemeetrise ülevärvitud jupina otsekui häbi sunnil brokaadiga kinni kaetud (teisel pildil on Kala Bhairava ise, kes välimuse poolest meenutab jumalanna Kalit):

latbhairo kalabhairava