Kui mehed tänaval mõnuga sygavad alatihti kubet, siis ka muidu kaunistel naistel on imekenade saride all tihti näha lohmakaid botaseid. Koerad on peaaegu sama rahumeelsed ja unised kui kõikjal lösutavad lehmad, ainult öösiti hauklevad nad omavahel, kuid ventillatsiooni tõttu pole neid kuigivõrd kuulda. Ehkki, päevad pole siin enam ylipalavad (29 °C) ja öösiti on võimalik ka ilma ventilaatorita magada.
Loen endiselt kahte antropoloogiateemalist raamatut, kolistan ringi linnas (nt eile käisime botaanikaaias ja Forest Research Institute-s) ja ootan nagu valget laeva sõnumit Chandralt, et saaks välitöö kuupäevad ja võimalike kursuste loendi selgemaks.
Kui juhtub nii nagu Indias ikka tavatsevat juhtuda - et asjad viibivad, lagunevad kuidagi liigestest lahti või jäävad hoopis ära, siis kappame miskil hetkel omal käel festivalide ja loodusmaastike rüppe: hindude jaoks suur ja täiesti hyperreaalne syndmus on nt septembri teisest poolest algav Ramlila etendus, mis Varanasi lähistel Ramnagaris kestab kogunisti terve kuu jutti.