Oleme tykimat aega söönud siin taimetoite, yks vyrtsisem kui teine. Kuuldavasti on vyrtsikyllusel ka täitsa praktiline mõte - toidu riknemist põhjustavad bakterid saavad sedaviisi hävitatud; ja mis mind rohkem rõõmustab - minu kõht on korras. Ja vastab tõele, et siinsed taimetoidud panevad unustama lihahimu, kulinaarses mõttes. <div>20 krooniga saab kõhu kenasti täis…. Aga mis kohalike maiustuste kohta saan öelda, siis nt rasgullad on hypermagusad, mina lödistasin kyll kaks tykki endale söögitorru ära (kyllap vajusid pikkamisi-tõrksalt ka makku), Maarja suutis vaid pisikese tyki alla neelata. Kaks ylejäänud maiust olid sutsu mahedamat sorti, kuid siiski liialt imalad.</div><div>
</div><div>Oleme proovinud ka kodukootud viskit, lahjendatuna veega. Viskitopsid surkas meie nina alla yks mees Delhi-Dehraduni rongis, kes sõprust soetama asus ja kes mitmeid kordi toonitas, et tema sõbra 12-aastane tytar on väga suur sõber Maarjaga (tydrukul endal oli võrdlemisi väheinnustunud näoilme). Viskijoomist yritasid lõpetada ametnikud, kes tahtsid 500 ruupiat trahvi teha, kuid meie uus india sõber maksis nad 200 ruupiaga kinni. Pärast kinkis ta Maarjale ka yhe paki birisid - india sigarette. </div><div> </div>