Absurd pikeerib lõbusalt mööda linnatänavaid, manades ette tänaval sittuva kitse kepsaka poosi, siis ilmudes surmaheitluses viskleva koerapoja verise niutsumisena ja kuskil mujal kärbseparvest ümbritsetud kerjuse mädaneva jalaköndina. Ja slummidesse me ei ole jõudnudki. Väikesed lapsed:

Chocklate!! Money! Chocklate…mmmMONEY!!!!

Tegelikult saime täna üsna rahulikult tänavatel jalutatud, päeva lõpuks kogusime veel selliseid praktilisi teadmisi nagu:

  • kohalikud Charms sigaretid maksavad 20 ruupiat pakk
  • et maksudest kõrvale hiilida, pakuvad mõnedki restoranid õlut althõlma; seda küll India mõistes kallilt: 0,6l õlut (mida serveeriti süütuilmelises teekannus) maksis 120 ruupiat.
  • lahkust jätkub indialastel küllaga kui neil parasjagu meiega äri ajada pole; nii logistiliste kui ka muude praktiliste küsimuste osas saime abi nii küsides kui küsimata.
  • sikhid on ilmselt usaldusväärsed, kuid ikkagi äriskeemidesse mässitud: meid tasuta sõidutav isend potsatas meid kõigepealt uhkesse india käsitöö poodi (kust me tõepoolest ostsime ühe variandi ühekeelelisest pillist nimega iktar) ja seejärel viis meid kenasti soovitud kohta, tundes tublisti huvi, mida me seal siis ostsime.
  • meid peeti kahel-kolmel korral hispaanlasteks, seda isegi rahavahetuspunktis, ehk on España ja Estonia sedavõrd sarnased sõnad?