Esimene sissekanne saab olema piduline, sest üsna ootamatult õnnistas Kristjan Jaak (see luuletaja) mind stipendiumiga, et olemine mägede lätetel askeesi ei sunniks. Ei tohi endale halastada, pean ikka hindi keele käsile võtma. Ehkki olin siin tõbisena hakanud ülemäära usinalt oma arvutimängulist tegelaskuju virtuaalses MUD-relaalsuses üles ehitama.
Tänan Estherit Ingvar Luhaääre raamatu eest, jõudsin seda mõnusasti (või kui mõnus ikka on haige olles raamatut lugeda) ka juba puurida.

Silmade ees virvendavad värvilistes sarides kenad india naised, suu aimab juba masala-toitude vürtsijõudu ja kuulmekäikudesse nagu jõuaks sitarimängu helid.